Lisainfo

 Müüa Matsalu rahvuspargi alale jääv Kloostrimõisa mõisahoonete kompleksi kuuluv majandushoone ait-kuivati, millel on säilinud oluline osa originaal ehituskehandist. Ait-kuivati on paekivist hoone mille arvatav ehitusperiood on 1841-1917. a. Korstnal on aastaarv 1901, mida loetakse selle arvatavaks ehitusajaks. Paekivist seinad on kohati kuni meetri paksused, mõnede akende ees on algupärased sepised. säilinud on mõisaaegne kuivatusahi, ahju peal on suured talad-torud, mille peal on suur sõel, kus kuivatati vilja.

Tehnilised näitajad:
Paekivi hoone, eterniitkatus, elekter 3x40A, kinnistul puurkaev, ehitusalune pind 456 m2. Kinnistut ümbritseb osaliselt vana mõisaaegne kiviaed. Kinnistul on otsejuurdepääs teele, osaliselt on säilinud munakivitee.

Viimati tegutses hoones 25 aastat tagasi kolhoosi ait-kuivati.

Tegemist on hoonega, mis on kantud kultuurimälestiste registrisse.
Väljavõte kultuurimälestiste registrist: Viilkatusest väljaulatuvad kolmnurkviiluga uugid. Samas hoone idaosas kõrge paekivikorsten. Fassaadil ümarkaarsed ukseavad ja pandus.

8001 m2 suurune kinnistu on 100% tootmismaa, millest 3960 m2 on looduslik rohumaa, 3125 m2 metsamaa, 916 m2 muu maa. Vastavalt tegevusele on võimalus maa sihtotstarvet muuta.

Kinnistu ühes osas on vanad mõisaaegsed hobusetalli varemed, millele ei laiene kultuurimälestise ja muinsuskaitse nõuded. Hobusetall oli paekivist siseõuega ehitis. Sellel osal on uue ehitise rajamise ehitusõigus.

Viimati tehtud remondid: 10 aastat tagasi tehti katuse avariiremont: katus osaliselt koos sarikatega vahetatud,

Muinsuskaitse poolt on lubatud rajada majutusasutus,, tootmishoone, sobib ka elamiseks - avaraks perekoduks, teisele korrusele on lubatud välja ehitada maja taha avanevad katuseaknad.
Remondiks või juurdeehituseks tuleb tellida muinsuskaitse eritingimused.

Kinnistust viib mööda tähistatud RMK rada ja 2,5 km kaugusele jääb kalarikas Kloostri jõgi kus on ka ujumiskoht, paadi vettelaskmise koht ja üks viiest Matsalu rahvuspargi ala linnuvaatlustornidest.
Lähimad keskused asuvad: Lihula 8 km, Virtsu 29 km, Haapsalu 50 km, Märjamaa 57 km, Pärnu 65 km, Tallinn 111 km, Kuressaare 113 km.

Kloostri mõisa ajaloost:
Kloostri mõis asutati juba keskajal Lihula tsistertslaste nunnakloostri majandusmõisana. Kuna klooster rajati juba 13. sajandil, siis võib ka Kloostri mõis olla umbes sama vana. Keskajal asus siin kindlustatud peahoone, nagu kloostrite majandusmõisatele tavaks oli.

Liivi sõja järel kuulus mõis algul Rootsi riigile, kes pantis selle 1591. aastal Haapsalu asehaldurile Caspar von Tiesenhausenile. 1611. aastal kinkis Karl IX mõisa Johann von Derfeldenile, kelle järeltulijate omandusse jäi mõis enam kui kaheks sajandiks.
18.–19. sajandil rajati hulk kõrvalhooneid. Enamik neist paiknes peahoone esise avara väljaku äärtes, ülejäänud selle läheduses ning peahoonest edela pool. Sellel ajaperioodil rajatud mõisa kõrvalhoonete hulka kuulub ka müüdav ait-kuivati.

Kui tunned, et see kõnetas Sind, siis oled oodatud Kloostrimõisa mõisa ait-kuivati ja kinnistuga tutvuma. Sellest vanast mõisaaidast võib saada Sinu uus kodu või on see just sobilik koht, mida oled ammu otsinud oma äriidee ellu viimiseks.
Helista tel 56 987 393